Me oleme nii harjunud sellega, et läheme, teeme häda ära, kasutame pehmet paberit ja tõmbame kogu selle kraami ühe lihtsa liigutusega kusagile olematusse. Nii lihtne, onju?
Aga ilmselt mäletavad paljud neid aegu, kus vetsupaber oli nii defitsiitne, et kui keegi selle ka endale ostis, siis pandi see klaaskappi lihtsalt külalistele imetlemiseks. Vetsus aga olid korralikult ruudukujuliseks lõigatud vanad ajalehed, mida tuli hoolega käte vahel pehmeks mudida. (Anekdoodis leiutasid venelased selleks puhuks isegi paberikortsutamismasina.) Muidugi tolleaegsed ajalehed ka võimaldasid sellist kasutust, katsu sa tänapäeva klantspiltidega lehtede-ajakirjadega sama teha - need ei põle, ei upu, ei kõdune. Lisaks sellele olid enamikes kodudes omal ajal vaid kuivkäimlad ja pidi hoolega vaatama, et talvisel ajal tuul privaatseid kohti ära ei külmetaks ja enne istumist tuli härmakord istmelaualt maha pühkida. Eks neid kohti ole nüüdki, aga me oleme ikka nii harjunud oma soojustatud, lõhnavate vesiklosettidega, et ei tahaks kuidagi neid "paadimajakeste" aegu tagasi, kuigi ka selles on oma nostalgia. Muidugi vähem peenemates kohtades oli lihtsalt auk põrandas, nagu näiteks Venemaal tänapäevalgi avalikes kohtades küllalt tavaline on - seal käimiseks peavad põlved heas korras olema. :D
Miljard inimest maailmas aga ei tea tänapäevalgi midagi WC-de mugavusest. Neil lihtsalt pole sellist asja. Näiteks Afganistanis on praktiliselt kõikidel küll telekad, aga vaid 7 % rahvastikust on käimla.
19. novembril 2001 asutati Maailma Tualetiorganisatsioon ning samal päeval tähistatakse ka maailma vetsupäeva.
Vetsupaber, mis on väga paljudele inimestele tänapäevalgi täiesti tundmatu asi (hinnanguliselt 4 miljardit inimest paberit ei kasuta) ning jõudis meienigi alles sügaval nõukaajal, leiutati väidetavalt juba 6. sajandi Hiinas. Võttis ikka aega, et meie tarbimisse jõuda! :D Samas rulli kujul on vetsupaber olemas juba 1890. aastast. Patent vetsupaberile võeti aga esimesena hoopis Albaanias.
Paljud armastavad vetsus kaua istuda ja tänapäeval on muutunud üsna tavaliseks see, et võetakse nutiseade vetsu kaasa. Sellega tasub aga olla ettevaatlik, sest koguni 7 miljonit ameeriklast on kurtnud, et nad on oma kalli telefoni vetsu pillanud. Eesti kohta vastav statistika puudub, aga arvata on, et ega siingi neist puudust ei ole.
Kui sa oled luksusearmastaja, siis kõige kallimat vetsu ei tuleks sul mitte otsida kusagilt Araabia sultani paleest - 19 miljonit dollarit maksva vetsu kasutamiseks peaksid sa minema rahvusvahelisse kosmosejaama. Samas olla Maa peal Hong Kongis asuva puhtast kullast ja kalliskividega kaetud tualetipoti hind koguni 29 miljonit dollarit. Selle ehitas juveliir Lam Sai-wing, kes sai inspiratsiooni Lenini mõttest, et parim asi, mida kullast saaks teha, oleks ehitada avalikke käimlaid
Kui oled juba Aasia kandis ja erinevad WC-d on sinu teema, siis astu läbi ka Taiwani "Modern Toilet" restoranist, kus isegi toite serveeritakse pisikestel vetsupottidel. :D Lõuna-Koreas on aga lausa vetsudele pühendatud teemapark ja muuseum. Nii tähtsaks, kui pidasid vetsusid vanad roomlased, ei pea siiski keegi - neil oli nimelt olemas nii vetsujumalus, kanalisatsioonijumalus kui ka väljaheitejumalus. Kuidas neid küll kummardati, ei oska kohe öeldagi. :D
Kui keskmiselt püsib üks veetsee toimivana umbes 50 aastat, siis Kreekas Knossose palees on käimla, mida on edukalt kasutatud juba 4000 aastat. Kuningas Minos nautis aga juba 2800 aastat tagasi sealsamas kandis isegi vesiklosetti.
Samas kui üle poole maailmast õigeid vetsumugavusi tunda ei saa, on Jaapanis 75 % kodudest kõrgtehnoloogilised vetsud, mille kasutamiseks pole paberit vajagi, need mõõdavad vererõhku, mängivad veevulinat, on soojustusega ning sulguvad ja avanevad automaatselt, nii et endal pole vaja midagi puudutada. Küsimus, kas neil ikka Interneti püsiühendus ka on?
Kes aga otsib ekstreemseid elamusi, peab minema Siberisse, kus on võimalus otse kaljuservalt tühjendada end 2,5 km sügavusse tühjusse.
No comments:
Post a Comment