Ma tean küll, et see sotsiaalne meedia on üks paras hullus ja ilmselt võtab paljudel meeletult palju aega ära. Pean siiski tunnistama, et ma ise väga suur postitaja ei ole. Pigem postitan siis, kui tõesti midagi erilisemat jagada, aga pigem ei taha oma eraelu nii avalikus keskkonnas jagada.
Ometi olen ma tänulik selle eest, et Facebook pakub mulle võimalust kasvõi natukenegi oma sõprade-tuttavate tegemistega kursis olla. Muidugi on reaalne suhtlus alati eelistatud, aga paraku ei saa kõikide heade tuttavatega väga sageli kokku, paljud neist on ka välismaal ja ilma Facebookita ei teakski ma teinekord, kus nad on või mis nad teevad. Nii et see on omamoodi nagu võimalus olla nendega koos, jagada nende elusündmusi.
Samuti tuletab Facebook nii lahkelt inimeste sünnipäevi meelde. Paratamatult ei jõua kõikide inimeste sünnipäevi meeles pidada. Kuigi kõige lähedasemate inimeste hällipäevad üldiselt ei unune, siis juba kaugemaid sõpru ei oskakski mõnikord ilma Facebookita õnnitleda. Ja ausalt, ka endal on tore saada õnnesoove inimestelt, keda ammu pole näinud. Võib-olla peab mõni seda pinnapealseks, aga ma ise mõtlen alati nende inimeste peale, keda õnnitlen või kes mind õnnitlevad - mõtlen kõikide nende sündmuste peale, mis on meid kokku toonud. Ma arvan, et see on ainult hea. Lihtsalt ei tohi unustada võimalusel ka Facebookiväliselt suhelda :)
Nii et, härra Mark Zuckenberg, kes sa vaid 13 aastat tagasi lõid Harvardis oma kaastudengite jaoks sotsiaalseks suhtluseks väikese pesa nimega Facebook ning ei osanud arvatagi, et see tohutul kiirusel populaarsust kogub ja on tänaseks juba ligi 2 miljardi inimese igapäev, tänud Sulle, et lõid sellise võimaluse. Toogu see siis meieni iga päev killukesi oma sõprade eluhetkedest.