25.juuni 2017 - Internet

Ärkan hommikul, vaatan üle oma e-mailid, kiikan Facebooki, saadan mõned sünnipäevaõnnesoovid, heidan pilgu ühele nunnule kassivideole Youtube'is. See kõik tundub nii loomulik, nii argine, aga ometi on seegi midagi, mille eest tänulik olla.

Internet - meedium, ilma milleta ei kujutaks me tänapäeva elu ettegi. See ei tähenda hoopiski seda, et ma istuksin koguaeg netis ja ilma selleta enam ei suudaks eladagi, vaid pigem seda, et võrgus olemisest on saanud meie elu lahutamatu osa - me kirjutame e-maile, skaibime, vaatame telerit üle võrgu, teeme oma pangatehinguid, ostame transpordipileteid, ostame veebipoodidest asju...

Ometi veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud meil isegi mitte aimu, et midagi sellist üldse võimalik saab olla. Kuigi Internet on maailmas olemas olnud ametlikult juba 1969. aastast, siis paljud meist ilmselt nägin Internetti esimest korda alles 30 aastat pärast selle sündi, siis kui esimesed julged ettevõtted end juba võrku olid jäädvustanud ja Internet hakkas vaikselt täituma erinevate lehekülgedega - alguses hallid ja ilmetud, siis järjest kirevamad ja vilkuvamad... Ja kõigest mõne aastaga oligi Interneti kuulsus plahvatuslikult kasvanud ja see oli muutunud elu lahutamatuks osaks.

Inimõiguste Instituudi lehelt võib lugeda: "Interneti kui informatsiooni leidmise ja edastamise ning suhtluskanali olulisus on pannud paljusid väitma, et internet ja sellele ligipääs on muutunud inimõiguseks. Instituudi hinnangul ei ole internet iseenesest inimõigus, küll aga on internet üha olulisemaks vahendiks inimõiguste tagamisel." 2010 oli Soome esimene riik, mis muutis Interneti püsiühenduse põhiõiguseks. Meil Eestis on õigus Internetile ka täiesti olemas ja seegi pole üldse iseenesestmõistetav - on palju riike, kus kas Internet on üldse laiemale avalikkusele keelatud (nt Põhja-Korea) või on sellel olulised piirangud ja inimestel on ligipääs vaid teatud veebilehtedele (nt Hiinas). See, et meie siin isegi soolauka servas tsivilisatsioonist kaugel olles saame igal ajal Internetti kasutada, on tohutu privileeg, millest ilmselt ei saadakski aru enne, kui see meilt ära võetaks.

Internet on lisaks mitmetele probleemidele toonud kaasa unikaalseid võimalusi, avardades tohutul määral meie maailmapilti - tänu Internetile on meil juurdepääs müriaadidele infohulkadele - sisuliselt on kogu maailm meil sõna otseses mõttes peopesal.

Kuna Interneti ajalugu on põnev ja kirju, siis mõned põnevad faktid tahaks teiega siin jagada.

* Üllatav on see, et veebilehtede ajalugu on just enam-vähem sama pikk kui uue Eesti Vabariigi ajalugu - esimese veebilehe tegi 1991. aasta augustis Tim Berners-Lee. Ta lõi esmakordselt keskkonna, milles on võimalik erinevaid digitaalseid objekte – faile, pilte ja videosid – tänapäeval brauserina tuntud tarkvara abil vaadata, luua ja alla tõmmata. Lisaks Turingi auhinnale on mees ka rüütliks löödud - suuresti just tänu tema teenetele veebinduse vallas. Niisugune nägi välja maailma esimene avalik veebileht:

Mõelge siis, kui pika tee oleme käinud üksnes ühe inimpõlve jooksul!

*Esimene sõnum edastati (e-maili siis veel polnud) aastal 1969 ARPANETi lingi kaudu ja käis see umbes nii:
Kaks meest istusid arvuti taga, üks California Ülikoolis, teine Stanfordi Uurimisinstituudis. Mõlemal olid telefonid peos ja edastati järgnev dialoog:

"Kas te näete L tähte?"

"Jah, me näeme L tähte," vastati.

Seejärel trükiti sisse O ja küsiti: "Kas te näete O tähte?"

"Jah, me näeme O tähte."

Seejärel trükiti sisse G ja süsteem kukkus kokku (taheti kirjutada LOGIN).

Ja meie nuriseme, et Internet on vahest aeglane ja meie 10 megabaidine pildifail ei lähe piisavalt kiiresti läbi e-maili minema. :D

* Esimese e-maili saatis Muhvi kombel endale Ray Tomlinson aastal 1971 ja selle sisuks oli tõenäoliselt QWERTYUIOP (mida see sõnum tähendab, võite juba ise mõistatada, aga on kindel põhjus, mis just sellised tähed ja sellises järjekorras :)
Kulus aga vaid 7 aastat, kui saadeti esimene spämmkiri ja selle autoriks oli 1978. aastal arvutite müüja Gary Thuerp. (Kui ta oleks vaid teadnud, milleni see viib!!! 70% tänapäeva e-mailidest on spämm.)

*Ühe tavalise e-maili saatmiseks liigutatakse umbes 2 miljardit elektroni, päevas saadetakse üle 260 miljardi e-maili. Eks kalkuleerige, milline elektronide voog pidevalt edasi-tagasi sähvib.

*Võime aga uhked olla, et esimene lause, mis iial Skype'i vahendusel edastati, oli eestikeelne. 2003  aprillis ütles üks Skype'i arendajatest kuulsad esimesed sõnad: "Tere, kas sa kuuled mind?"

*Tänapäeval kasutab Internetti sõna otseses mõttes pool maailma - hinnangulisest 3,2 miljardit inimest. Neist omakorda pool kasutab Facebooki. (Mark Zuckenberg võib laialt naeratada)

*Internet tundub suur? Google'i hinnangul sisaldab Internet tänapäeval umbes 5 miljonit terabaiti infot (ühe terabaidi sisse mahub nii umbes 1000 normaalse kvaliteediga filmi) ja kui keegi tahaks kogu Internetti alla laadida (või Ümera Ülu kombel välja trükkida), siis mahuks see ära "ainult" 200 miljonile BlueRay diskile. Hea äriidee, hakata müüma "Interneti kogutud teosed: 200 miljonit köidet" :D

*Kogu selle maailma katva võrgu ülalpidamiseks on vaja 50 miljonit hobujõudu elektrit iga päev (huvitav, kust need hobused võetakse?)

*Samas kui Internet (kõik need miljardid miljardid elektronid) üles kaaluda, kaalub kogu värk umbes sama palju kui üks maasikas. Paneb mõtlema - 50 miljonit hobust on vaja ühe maasika ülalpidamiseks?!

Ja meie saame olla ainult tänulikud, et keegi sellise süsteemi on välja mõelnud ja käiku lasknud. Sealt edasi on fantaasia ja arenduse piiriks ainult taevas! :)