11.juuli 2017 - unenäod

Ma olen tänulik võimaluse eest magada, aga olen ka tänulik magamise ajal antud unenägude eest.
Jah, mõned neist on hirmutavad, aga siis olen ärgates tänulik, et see oli vaid uni.
Sageli aga saan unes olla erinevates imelistes maailmades ja aegades, saan kehastuda erinevateks inimesteks (nii naisteks kui meesteks), suudan lennata majade kohal ja joosta kui tuul, suudan kõnelda erinevaid keeli (ükskord laulsin itaaliakeelset ooperit :D), kohtun põnevate tegelastega (ka kuulsustega - näiteks ühes unenäos sain eraviisiliselt vestelda Ian MacKelleniga ja külastada Sõrmuste Isanda teemaparki), reisin üle maailma erinevates paikades (viimati jälgisin virmaliste mängu Islandil ja ometi pole ma päris elus näinud ei virmalisi ega Islandit). Unenäod toovad nii mõnigi kord kergendust ja lohutust, aitavad peas lahendada eelneval päeval tekkinud küsimusi ja puntraid.

Minu eripära on, et mulle jääb praktiliselt iga päev mõni nähtud unenägu meelde, sageli isegi mitu. 60 % inimestest oma unenägusid tavaliselt ei mäleta, eks ma olen siis see "vähemus". Olen kuulnud, et 12 % inimesi näeb mustvalgeid unenägusid, aga minu omad on eranditult väga värvilised, sageli mängibki teatud värv suurt rolli - näiteks mere türkiissinine... Huvitav on siinjuures seos mustvalge televiisori üleminekuga värvilisele - kui inimene vaatas oma lapsepõlves mustvalget telekat, on ka suurem tõenäosus, et tema unenäod on mustvalged. Ka on mustvalgete unenägude osakaal aastatega vähenenud.

Öeldakse, et inimene ei saa unes lugeda või kella vaadata. Samas on ilmselt ka erandeid, just viimases unenäos teadsin, mis kell on. Kuigi see teadmine oli kuidagi pigem sisemine, mitte et oleksin kella vaadanud.

Niinimetatud "kirkas unenäos" (lucid dreaming) suudab inimene end unenäos juhtida. Seda on mul ikka ette tulnud, et kui mulle miski ei meeldi, siis lihtsalt suunan unenägusid - muudan asjade käiku, teisendan stsenaariumi, põgenen vajadusel üliinimliku kiirusega, lendan... Näen nii palju unenägusid, et tunnen küll sageli ära, et olen unes ja siis saan ka aru, et see on minu kontrollida. Mõnes mõttes võin elada nagu kahes paralleelses maailmas. Ka seda tuleb ette, et kui unenägu pooleli jääb, siis mõtlen välja, mis võiks edasi minna, jään uuesti magama ja vaatan unenägu edasi just nii, nagu soovin. Võib-olla tundub see kõik ebarealistlik, aga paljud rahvad on läbi ajaloo näinud unenägude maailma sama reaalsena kui pärismaailma. Ja kes siis ütleb, mis see "päris" päris on. See on vaatenurga küsimus. Ja enamikele meist on see imede maailm kättesaadav. Kuigi jah, mitte alati kontrollitav ja mitte alati meeldiv.

Unenäod võivad meie jaoks olla ka suureks inspiratsiooniks. Olen ise nii palju näinud erinevaid filmi- ja raamatustsenaariume, kunstiteoseid jne, mida võiks ju vabalt realiseerida. Aga arvatakse, et näiteks Mendelejev sai idee oma tabeli jaoks just unenäost ja Larry Page nägi kõigepealt Google'it unes (ma nägin paar päeva tagasi unes Facebooki, aga see on juba leiutatud... :D), James Watson nägi unenägu DNA topeltheeliksist jne, jne. Nii et me ei saa kindlasti unenägude tähtsust alahinnata.

Paljud usuvad, et unenäod ennustavad teatud sündmusi ka ette. Kes sedagi teab. Ma ei tahaks selles osas spekuleerida ega kutsuda kedagi üles hakkama oma unenägude sümboolikat prohveteeringuks tõlgendama, aga ei saa siiski eitada, et saame teatud sõnumeid unes ette. Näiteks nägin kunagi unes ette Tallinn-Kärdla lennuki allakukkumist paar kuud enne selle juhtumist - see näis unenäos nii tobe, et väike lennuk Hiiumaa kohal alla kukub, aga nii tõesti juhtus. Üldiselt ma siiski otseselt sündmusi ette ei näe, aga võib-olla ei oska ma ka vastavaid sümboleid lugeda. Pigem tasuks mõelda unenägude psühholoogilistele tähendustele - need aitavad küll meie meeleseisunditest paremini aru saada. Näiteks vee nägemine peegeldatavat tundeid - kui vesi on sogane, siis võib arvata, et meil on tundedki sellised, selge, rahulik vesi aga peegeldab stabiilsust jne. On nii palju sellist, mida me veel ei tea.

Mõned inimesed kõnnivad unes ringi. Kuigi enamasti on see kahjutu tegevus, kuni aknast välja ei hüpata, siis mõni inimene on teinud vägagi tavatuid tegusid, isegi sõitnud autoga. Huvitav on aga see, et üks tavaline medõde, kes ei teadnud endal olevat mingeid erilisi kunstikalduvusi, maalib öösiti tavatuid pilte ja ei mäleta oma tegevusest hommikuti midagi. Tal on isegi oma kodulehekülg, kus võib tema teoseid imetleda: http://www.leehadwin.com/

Huvitav on see, et kuigi meie keha (enamasti) unenägude ajal puhkab, siis meie aju on veelgi aktiivsem kui ärkvel olles. Aga ilmselt on see aju viis erinevaid asju meie peas ära lahendada. Öeldakse ka, et inimesed, kes näevad palju unenägusid, on ka loovamad.

Jah, ka pimedad "näevad" und. Need, kes on kunagi näinud, näevad tõesti ka kujutisi, kuigi aja möödudes muutuvad nendegi unenäod visuaalivabaks, aga hõlmatud on siiski muud meeled.

Võib tunduda tavatu, aga kõik inimesed, keda unes näeme, on meile kusagilt juba tuttavad - meediast, rahva seast... Meie aju ei suuda luua nägu, mida ta pole kunagi näinud.

Me näeme und umbes 2 tundi ööpäevas, nii et öö jooksul näeme mitmeid unenägusid (4-7), millest mõned kestavad vaid sekundeid, kuigi näivad tundidena. Arvatavalt näeb keskmine inimene 6 aastat oma elust unenägusid - mõelge, 6 aastat sürreaalses, ebamaises maailmas... See on päris hulk aega.

Enamik meist on tuttavad unehalvatusega - meie keha on unede ajal enamasti liikumisvõimetu (välja arvatud mõnedel uneskõndijatel), ilmselt et kaitsta meid soovimatute tegude eest. Mõnikord aga jätkub see "halvatus" ka veel pärast ärkamist ning see on suhteliselt ebameeldiv tunne. Õnneks on see kiiresti mööduv.

Mis puutub magamise kestvusse, siis on inimesi, kes kannatavad niiöelda uinuva kaunitari sündroomi all ja võivad magada mitu päeva järjest. Enamasti on see konditsioon siiski ajaga mööduv. Küll aga on inimeste unevajadus erinev - mul endal on olnud aegu, kus suudan magada 15 tundi ööpäevas, üldiselt 10 tunnist siiski piisab. Margaret Thatcher aga näiteks vajavat vaid 3-4 tundi und päevas. Mõelge, milline produktiivsus! (Ainult kaelkirjak magab veel vähem...)

Unenägudele on aga tähtsust omistatud läbi terve ajaloo. Näiteks koostasid esimese unenägude sõnaraamatu egiptlased juba 4000 aastat tagasi. Põlised austraallased aga on omistanud unenägude maailmale sama reaalse tähenduse kui ärkveloleku maailmale.

Kuni aga leiutatakse masin, mis suudab salvestada meie unenägusid ja neid meile hommikul ette mängida, jääb ilmselt paljugi unenäomaailmast meile kättesaamatuks ja saladuslikuks. Aga olge rahulikud, selle masina leiutamise kallal töö juba käib...

Seni aga võime olla tänulikud, et meil on võime näha unenägusid ja unistada...